| |
 Raudtee
kulgemas Siniallikult Loodi suunas.
Mehis Helme erakogust. |
|
 |
| Viiekümnendate
aastate keskel toimusid murrangulised sündmused
NSVL-i trasporditehnika arengus. Raudteel
asuti üle minema auruveolt mootorveole,
lennunduses tegi ilma reaktiivmootor, laevanduses
hakati kasutama veealuseid tiibu j.n.e. Järgnevalt
väike ülevaade toimunud sündmustest
nii meil kui ka mujal NSVLiidus Viljandi rajoonilehe
1956. ja 57. aasta numbrite vahendusel. |
| |
 Venemaal
algas üleminek auruveduritelt diiselveduritele.
Pildil äsja masstootmisesse juurutatud
4000 hj-se veovõimsusega magistraalvedur
TE-3. |
| |
 Tartu
Autoremonditehas tootis seni juba 5 sorti
veokeid. Nüüd jõuti ka
busside tootmisliini avamiseni. TA-6 tüüpi
bussid said meie teedel figureerida veel
mitu järgnevat aastakümmet. Rahvasuu
teab rääkida, et kord käinud
Eestis transporditöötajate delegatsioon
USA-st. Esimene asi, mida neile uhkusega
näidati, oli toosama Tartu buss, mille
peale üks ameeriklane pärinud
bussijuhilt, kas too mitte ise seda sõiduriista
pole meisterdanud.
|
| |
 Siiski,
siiski, liikus meil juba ka teistsuguseid
ühissõidukeid. 1956. aasta oktioobri
algul saabus Ungarist terve seeria kaugliinibusse
Ikarus-55. Tegu oli legendaarse Ikarus-66
eelkäijaga, millel erinevalt hilisematest
mudelitest eksisteeris ka kesmine uks. Erilist
imetlust väärib tolle bussi disain.
Ka sisustus oli neil väga mugav. |
| |
 Kuna
Eestis toimus raudteevedu endiselt auruveduritega,
siis üritati vana tehnikat kohalike käepäraste
vahenditega moderniseerida. Ühe katsena
võeti küttematerjalina kasutusele
põlevkiviõli. Sellega loodeti
tõsta töö efektiivsust, lühendada
sõiduaegu ja parandada vedurimeeste
töötingimusi. Paraku jõuti
hiljem siiski tõdemuseni, et põlevkiviõli
kütteväärtus polnud raskete
rongide liigutamiseks piisav. Õnneks
oli aga kohe algamas mootorvedurite ajastu. |
| |
 Esimesed
Eestisse jõudnud diiselvedurid olid
Ty-2 tüüpi ja mõeldud kitsarööpmelise
raudtee jaoks. 1957. aasta märtsis saabus
Tallinnasse esimene partii neid universaalvedureid,
millised jäidki liinivedudel domineerima
kuni kitsarööpmeliste raudteede
likvideerimiseni. |
| |
 1957.
aastal sai Viljandi endale ka regulaarse
lennuühenduse Tartu, Pärnu ja
Tallinnaga. Hiljem tekkis populaarne lennuliin
Tartu - Viljandi - Pärnu - Kuressaare
- Kärdla.
|
|
|
