Vedur Gr 210 50-ndatel Loodi jaamas.
Mehis Helme erakogust.

 
Vedur Gr 090 50-ndatel Mõisakülas.
Mehis Helme erakogust.
 
Kaubarong Siniallikul. Rongi veab vedur Gr 255.
Mehis Helme erakogust.
 
Raudtee kulgemas Siniallikult Loodi suunas.
Mehis Helme erakogust.
 
Viiekümnendate aastate keskel toimusid murrangulised sündmused NSVL-i trasporditehnika arengus. Raudteel asuti üle minema auruveolt mootorveole, lennunduses tegi ilma reaktiivmootor, laevanduses hakati kasutama veealuseid tiibu j.n.e. Järgnevalt väike ülevaade toimunud sündmustest nii meil kui ka mujal NSVLiidus Viljandi rajoonilehe 1956. ja 57. aasta numbrite vahendusel.
 
Venemaal algas üleminek auruveduritelt diiselveduritele. Pildil äsja masstootmisesse juurutatud 4000 hj-se veovõimsusega magistraalvedur TE-3.
 

Tartu Autoremonditehas tootis seni juba 5 sorti veokeid. Nüüd jõuti ka busside tootmisliini avamiseni. TA-6 tüüpi bussid said meie teedel figureerida veel mitu järgnevat aastakümmet. Rahvasuu teab rääkida, et kord käinud Eestis transporditöötajate delegatsioon USA-st. Esimene asi, mida neile uhkusega näidati, oli toosama Tartu buss, mille peale üks ameeriklane pärinud bussijuhilt, kas too mitte ise seda sõiduriista pole meisterdanud.

 
Siiski, siiski, liikus meil juba ka teistsuguseid ühissõidukeid. 1956. aasta oktioobri algul saabus Ungarist terve seeria kaugliinibusse Ikarus-55. Tegu oli legendaarse Ikarus-66 eelkäijaga, millel erinevalt hilisematest mudelitest eksisteeris ka kesmine uks. Erilist imetlust väärib tolle bussi disain. Ka sisustus oli neil väga mugav.
 
Kuna Eestis toimus raudteevedu endiselt auruveduritega, siis üritati vana tehnikat kohalike käepäraste vahenditega moderniseerida. Ühe katsena võeti küttematerjalina kasutusele põlevkiviõli. Sellega loodeti tõsta töö efektiivsust, lühendada sõiduaegu ja parandada vedurimeeste töötingimusi. Paraku jõuti hiljem siiski tõdemuseni, et põlevkiviõli kütteväärtus polnud raskete rongide liigutamiseks piisav. Õnneks oli aga kohe algamas mootorvedurite ajastu.
 
Esimesed Eestisse jõudnud diiselvedurid olid Ty-2 tüüpi ja mõeldud kitsarööpmelise raudtee jaoks. 1957. aasta märtsis saabus Tallinnasse esimene partii neid universaalvedureid, millised jäidki liinivedudel domineerima kuni kitsarööpmeliste raudteede likvideerimiseni.
 

1957. aastal sai Viljandi endale ka regulaarse lennuühenduse Tartu, Pärnu ja Tallinnaga. Hiljem tekkis populaarne lennuliin Tartu - Viljandi - Pärnu - Kuressaare - Kärdla.

 
 
Tartu Autoremonditehases nr. 3 toodeti 1957. aasta 5 esimese kuuga juba 61 autobussi TA-6, millest suur osa "eksporditi" teistesse liiduvabariikidesse.
 
Ka jõelaevanduses toimus tehnika revolutsioon - ilmavalgust nägid esimesed tiiburlaevad "Raketa". Mõni aasta hiljem ilmusid taolised ka Tartusse ning asusid tegema lõbusõite Peipsi järvel ning liinireise distantsil Tartu-Pihkva ja Tartu-Piirissaar. Mis kõige huvitavam - üheksakümnendate algul sõitsid Raketad paar aastat isegi Linda Liini AS poolt teenindataval Tallinn-Helsingi liinil.
   
Optimeeritud brauseritele Microsoft Internet Explorer, Mozilla ja Opera