Asudes selle perioodi juurde tuleks kõigepealt juhtida tähelepanu ühele nimele - Ilmar Madissoo. See mees töötas Viljandi teepiirkonnas raudteemontöörina, kuid leidis lisaks oma põhitööle aega ka raudteealaste artiklite kirjutamiseks Viljandi rajoonilehes "Tee Kommunismile". Tänu nendele artiklitele saame täna parema ettekujutuse elust-olust kunagisel Mulgi raudteel.
Aastatel 1965-66 ilmunud artiklid on koondatud eraldi leheküljele. >>
Vaata ka Mehis Helme fotogaleriid Mulgi raudteest 1973. aastal, mõned kuud enne selle sulgemist. >>
Sõiduplaan Tallinn-Viljandi-Pärnu aastast 1960 >>
Mootorvedurid on jõudnud ka Viljandisse. Ty-2 140 1959. aastal. Neid vedureid hakati Venemaal, Kaluuga tehases, tootma 1956. aasta lõpul. Kokku ehitati aastatel 1956-1959 umbes 275 taolist vedurit, millest 44 liiklesid ka Eesti raudteedel. Tallinnasse jõudis esimene Ty-2 1957. aasta märtsis. Kitsarööpmelisel raudteel mindi mootorveduritele üle varem kui laiarööpmelisel. Taamalt paistab ka GR-tüüpi auruveduri esiots.
Mehis Helme erakogust.
 
1965. aasta 24. oktoobri "Rahva Hääl" avaldas lühiusutluse Balti Raudtee Eesti Raudteekonna ülema A.Kotoviga, milles viimane viitab osade kitsarööpmeliste liinide peatsele sulgemisele ja teiste ümberehitusele laiarööpmeliseks. Sulgemise põhjus väidetakse olevat liinide majandusliku osatähtsuse vähenemine. Seda vähenemist aga samal ajal Moskvast sisuliselt provotseeriti. Nagu intervjueeritava nimigi näitab, koosnesid Balti liiduvabariikide raudteejuhtkonnad tol ajal juba suures osas vene rahvusest kodanikest. Raudtee oli üks neist majndusharudest Eestis, kus venestamine toimus eriti forsseeritult.
 
Raudteetöölised 60-ndatel aastatel dresiiniga Siniallikul.
Mehis Helme erakogust.
 
1968. aasta mais sai Viljandi teebrigaad enda käsutusse uue kergekaalulise dresiini. Nimetatud sündmus leidis kajastamist ka kohalikus ajalehes "Tee Kommunismile".
 
Ajalehe "Tee Kommunismile 1968. aasta 12. detsembri numbris leidub artikkel, mis kirjeldab manöövertöödega tegelejate argipäeva Viljandi jaamas.
 
Vedur Ty-2 094 Viljandi raudteejaamas 31.03.1972. Liiklus Türi suunas oli selleks ajaks juba ametlikult lõpetatud, kuna käis laiarööpmelise ehitus.
Foto Viljandi Muuseumi fotokogust.
 
Juba 60.ndate aastate keskel algas manipuleerimine sõiduaegadega, mille eesmärgiks oli vähendada reisijate arvu neil kitsarööpmelise raudtee lõikudel, mida plaaniti tulevikus sulgeda. Siin üks lühiteade 1967. aasta Viljandi rajoonilehest, mis seda tõestab.
 

Kaubarong kulgemas Viljandist Sinialliku suunas. Selles kohas asub praegu Viljandi ümbersõidutee.
Foto 1972. aasta märtsist: Ilmar Adamson
 
1971. aastal ilmus raudteelaste päeva puhul ajalehes "Tee Kommunismile" artikkel, mis kirjeldas rongisõitu Viljandist Mõisakülla. Kirjutisel on selgelt nekroloogi hõng juures, sest neil päevil oli Mulgi raudtee peatne likvideerimine juba formaalselt alanud.
 
Manöövervedur Ty-2 007 1972. aasta märtsis Viljandis.
Foto: Ilmar Adamson
 
Vedur Ty-2 019 1972. aasta märtsis Viljandis.
Foto: Ilmar Adamson
 
Vedur Ty-2 238 Viljandis kaubarongi ees.
Foto 1971. aasta juunist: Ilmar Adamson
 
Vedur Ty-2 096 asumas teele Mõisakülast Viljandi suunas. Rongi lõpuosast paistab kaks Pafavag-i reisivagunit. Just sellise segakooseisuga ronge kasutati 60-ndate lõpust kuni liini sulgemiseni Viljandi ja Mõisaküla vahel.
Foto 1970. aasta aprillist: Ilmar Adamson
 
Rong kahe Ty-2 veduri vedamisel Mõisakülas, esimene neist Ty-2 101.
Foto 1970. aasta juulist: Ilmar Adamson
Ty-2 101 asub tänasel päeval Lavassaare kitsarööpmelise raudtee muuseumis. Kahjuks pole aga vedurit võimalik enam töökorda seada, sest kunagised vanarauaplaani täitjad jõudsid eemaldada mitmeid olulisi detaile.
Foto: Ülo Mälgand, juuli 2002.
 
Mulgi raudteel, nagu mujalgi Eestis, kasutati 60-date algusest kuni sulgemiseni Poola firmas Pafavag ehitatud täismetall-reisivaguneid. Tänasel päeval leidub üks selline, Eestis siiski mitte kunagi töötanud, ka Lavassaare kitsarööpmelise raudtee muuseumis.
Foto: Ülo Mälgand, juuli 2002.
 
Pafavagi vagun seest.
Foto: Ülo Mälgand, juuli 2002.
 
 
1965. aasta "Rahva Hääl" kirjutab ühe itaallase koduõueraudteest. Imestada pole siin aga midagi, sest ka Avinurmes otsustas grupp inimesi taastada ligi sajameetrise lõigu kunagisest Mustvee-Sonda kitsarööpmelisest raudteest. Saja meetrisel raudteel võib rong ju liikuda küll. Avinurme taastatud lõigu ja veeremi kohta vaata pilte siit.
Kui tänapäeval räägitakse palju staaride tekitamisest või genereerimisest popkultuuri- ning poliitikamaailmas, siis nõukogude süsteemis leidus staare pea igal alal. Ka raudteetöötajate hulgas. NSVL-i juhtorganid püüdsid ju iga hinna eest näidata, et tegu on riigiga, kus võim kuulub töölistele ja teenistujatele. Milline oli tegelikkus, seda mäletavad veel paljud ja kellel puudub võimalus mäletada, need võiksid veidi lapata tolleaegseid ajalehti.
Artikkel "töökangelasest" vedurijuht Ruppert Kaigist, mis ilmus ühes 1965. aasta "Rahva Hääle" numbris, annab päris hea ettekujutuse, kuidas tolleagseid "staare" tekitati. Kuid kirjutises leidub ka päris elulist infot vedurijuhtide argipäevast, kaasa arvatud auruvedurite ajast.
Mulgi raudtee ümbruses oli palju ajaloolisi vaatamisväärsusi, aga samuti ilusat loodust. Sinialliku ja Loodi kant omasid viljandlaste hulgas puhkepaigana suurt populaarsust. Artikkel ajalehes "Tee Kommunismile" (28.05.1968) vaagib Loodi kunagise hiilguse taastamise võimalusi.
Raudteedel juhtub mõndagi.
 
Vaatamata pidevalt korrutatud tõele, et rööbastest tuleb kaugemale hoida, juhtus siis ja juhtub ka tänapäeval ikka õnnetusi, enamus neist kellegi hooletuse tõttu. Artikkel ühes 1971. aasta Viljandi lehes räägib kõige tüüpilisemast raudteeõnnetusest - joodikud kakerdasid rööbasteel. Olgugi, et erinevalt laiarööpmelise veduritest, mis kaaluvad enamasti üle 100 tonni, oli Ty-2 tüüpi kitsarööpmelise veduri mass "kõigest" 32, jääb inimese ja veduri kokkupõrge ka taolisel puhul "sääse vastuhakuks elevandile".
 
Lisaks muidugi veeremiga seotud õnnetused. Siin üks ajalehenupuke aastast 1971, mis räägib dresiini ja rongi kokkupõrkest.
 
Kuidas olid aga lood kuritegevusega Mulgi raudteel? Eks esines sedagi, kuid üsna harva. Üks augustikuine artikkel 1971. aasta lehes räägib purjus vägivallatseja trellide taha saatmisest. Tuleb hämmastusega tõdeda, et nõukogudeaegne õigussüsteem käitus sellistel puhkudel palju karmimalt kui praeguse EV oma.
 
Optimeeritud brauseritele Microsoft Internet Explorer, Mozilla ja Opera