 |
| Aastatel
1965-66 ilmus Viljandi rajoonilehes "Tee
Kommunismile" rida huvitavaid artikleid
Ilmar Madissoo
sulest. Need artiklid on väga muhedas
stiilis ning hea ajakirjandusliku vaistuga
kirjutatud ja annavad suurepäraselt edasi
raudteel tol ajal valitsenud tööõhkkonda.
Tolleaegse tehnika ja olustiku kirjeldamise
osas on materjal aga täiesti asendamatu.
Paistab, et ka ajalehe toimetus suhtus raudtee
temaatikasse igati soosivalt. Hea näitena
võib siin tuua 1966. aasta raudteelaste
päeva aegsed kirjutised, kusjuures 6.
augusti numbris on Viljandi piirkonna teemontööri
Ilmar Madissoo hoolde usaldatud terve esilehekülg.
|
| |
 1965.
aasta 29. mai leht toob ära uue, peatselt
kehtimahakkava suvise sõiduplaani.
Mõisaküla suunal on reisiliiklus
kuidagi kahtlaselt hõredaks jäänud.
Ja üllatusena selle hõredagi liikluse
juures väljub Mõisaküla-Viljandi
reisirong öösel kell 1.34!!! |
| |
 1.VII
1965. Artikkel, milles kirjeldatakse osade
Viljandi jaamateede pöörangute
vahetust. Teemontööride jaoks
pole vahet, kas väljas sajab rahet,
pussnuge või paistab terav päike
lagipähe - töö käib
igal juhul.
|
| |
 31.VII
1965. Laadimistööde kirjeldus Viljandi
jaamas. Artiklist nähtub, et kuigi raudteesüsteem
oli NSVL-is muidu üdini tsentaliseeritud,
jäeti kohalikud raudteed sageli tehnilise
varustuse osas vaeslapse ossa. Toimus endiselt
tsaariajast tuttav vagunite käsitsi laadimine
ja tühjendamine. |
| |
 Kitsarööpmelise
raudtee plussiks on ökonoomsus, kuid
nõrgaks kohaks jälle kergem
halvatavus talviste kliimaolude poolt. Rööpavahede
ning eriti pöörangute täissadamisest
tulenevad probleemid on märksa tõsisemad
kui laiarööpmelise raudtee puhul.
Seetõttu oli lumekoristusbrigaadidel
talviti tööd kuhjaga. 1965. aasta
4. detsembri asrtiklis kirjeldabki Ilmar
Madissoo lähemalt, kuidas Viljandi
jaamas lumeoludega toime tuldi.
|
| |
 Ja
teinegi artikkel lumekoristuse teemal. Seekord
kirjeldab Madissoo lumekoristusrongi teekonda
Mõisakülast Võhmasse. Saame
teada, kuidas mehhanisme kasutati ja mil moel
signaliseeriti. Artikli ilmumisaeg - 1.II
1966. |
| |
 65.nda
aasta 12. veebruari lehe rubriik "Ehast
Koiduni" võtab vaevaks kirjeldada
libiseva graafikuga töötavate
inimeste tööpõldu. Ühes
artiklipooles peatutakse kiirabi tegevusel
ja siunatakse nohu, sõrmelõikamise
või mõne muu tühise põhjuse
pärast kiirabi tülitajaid. Teine
pool aga heidab valgust Viljandi raudteejaamas
hilistel tundidel toimuvale.
|
| |
Enamus inimesi, kes Eesti kitsarööpmelisest
raudteest veel midagi mäletavad, teavad,
et paljudesse jaamadesse sissesõitu
ja sealt väljasõitu reguleeriti
semaforidega. Tehniline revolutsioon jõudis
aga siingi tolle raudteeliigi lõpuaastatel
veel oma sõna öelda. Viljandi
jaamateede Tallinna poolses otsas asendati
1966. aasta märtsis semaforid valgusfooridega.
Sellest pajatabki Madissoo artikkel 1966.
aasta 24. märtsi numbris. |
| |
 1966.
aasta raudteelaste päeva (7.aug.) eel
ilmus kaks pikemat kirjutist. Esimene neist
räägib vedurijuht Endel Maalmeistrist.
Ilmumisaeg - 4. august 1966.
|
| |
 Ilmar
Madissoo läbi aegade pikim artikkel 1966.
aasta 6. augusti lehes, seekord raudteelaste
päeva puhul. Tekst ja fotod sisustavad
suisa terve esikülje. Hea huumorisoonega
mehe värvikast tekstist võib kõikjal
välja lugeda, millise raudteele pühendunud
inimesega tegu oli. |
| |
