 |
| 1973.
aasta jäi kahjuks Mulgi raudteele viimaseks.
Seda teati ette, seetõttu pühendusid
mitmed noored kitsarööpmelise raudtee
fännid, nagu Mehis Helme, Andrus Roosma
ja teised selle liini jäädvustamisele
fotodele ja filmilindile. Tänu neile
on meil nüüd võimalus heita
pilk ühe Eesti ilusama ümbruskonnaga
raudteeliini sulgemiseelsesse aega. |
| |
 Automotrissid
Viljandis remondikuuri ees. |
| |
 Üksikvedur
Õisu kandis. Kuigi liini lõpuaastatel
ei pööratud raudtee hooldusele enam
nii tõsist tähelepanu kui varem,
näeb rööbastee siiski väga
korrektne välja. Eriti võrreldes
oma kaasaegsete Venemaa kitsarööpmeliste
raudteedega. |
| |
 Kolmikveoga
täislastis rong Õisul. Kuigi Ty-2
vedureid üldiselt kiideti, jäi neil
Mulgi raudtee mägisematel lõikudel
siiski rammu väheks. Seetõttu
kasutati tihtilugu kaubarongi ees kahekordset,
aga vahel isegi kolmekordset vedurikoosseisu. |
| |
 Topeltveoga
rong saabumas Kaarlist Õisule. See
oli kaubarongide jaoks üks raskemaid
kohti. Õisust kulges raudtee nii Kaarli
kui Loodi suunas suurte ja pikkade tõusudega.
Nii mõnigi kord juhtus, et veduril
nappis lubatud kiiruse piires rammu ja tuli
tagurpidi mäest alla tagurdada. Siis
kasutati keelatud võtteid, rikuti kiiruslint
ning anti gaas põhjas valu. Häda
ei anna häbeneda. |
| |
 Ty-2
vedurite topeltkoosseis Kaarli jaamas. |
| |
 Foto,
mis on jäädvustatud sõidu
ajal tagumise kabiini vedurijuhi abi poolsest
küljeaknast. Läbitakse just kõige
mägisemat jaamavahet Abjast Hallistesse,
lähenemas on kõrge Kariste oru
sild. |
| |
 Abja
jaam ning reisijate ooteplatvorm mõned
kuud enne liini sulgemist. |
| |
 Abja
jaamateede Viljandi-poolsed pöörangud
ning tupiktee. |
| |
 Foto,
mis on tehtud vedurijuhi abi poolsest esiaknast
teel Mõisakülast Laatre suunas.
Sakslaste taganemisel 1944. aastal õhiti
umbes selles kohas laskemoonarong. Sohu jäi
suur kraater. |
| |
 Mõisakülast
Laatre poole liikudes jäi kahele poole
raudteed soo. Tänasel päeval on
too lõik endisest raudteetammist lausa
ideaalne jalgrattarada. |
| |
 Mõisaküla
jaam. |
| |
 Sissesõidusemafor
ja valvuriputka Mõisaküla jaama
Pärnupoolses otsas. |
| |
 Mõisaküla
- Viljandi raudteeliini algus Mõisakülas,
vaatega Viljandi poolt küljest.
|
| |
 Lätimaale,
Ruhjasse suunduva haru algus. Eemalt paistab
avatud seisus sissesõidusemafor. |
| |
 Kaubarong
Mõisaküla jaamas. |
| |
 Vedur
Ty-2 251 kaubarongi ees Mõiskülas. |
| |
 Mõisaküla
raudteetöökodade kõrvale
oli seisma jäänud hulgaliselt kasutusest
kõrvaldatud veeremit. |
| |
 Mõisakülas
kolmekümnendatel aastatel ehitatud 2.
klassi magamisvagun, auruvedur KC-4 100 ning
Altais toodetud tsisternvagun töökodade
taga lammutamise ootel. |
| |
 Auruvedur
KC-4 100 leidis endale siiski silmarõõmustajana
uue koha Tallinna Tehnika tn. raudteekutsekooli
ees, kus seisab tänini, sümboliseerides
tehnikaajaloo üht huvitavat etappi. |
| |
