Jalgrattaga Mulgi raudtee tammil.
Järgnev teekonnakirjeldus on mõeldud rattaga Mulgi raudtee tammil seiklejatele ning baseerub senistel isiklikel kogemustel. Illustreerimiseks olen lisanud väljavõtteid 1937. aasta kaartidelt. Kuna teedevõrk on selle ajaga võrreldes minimaalselt muutunud, pole vajadust kasutada uuemaid, raudteeaset mittenäitavaid kaarte.
Teekonnakirjeldus koos kaartidega .doc failina >>>
Viljandi - Sinialliku
Viljandi jaama eest Mõisakülla suunduvast raudteetammist on Viljandi ümbersõidutee ja laiarööpmelise ehituse käigus hävinenud umbes kaks kilomeetrit. Seega osutub võimalikuks alustada oma matka alles Riia mnt. ja linna ümbersõidutee ristumiskoha lähedalt, kus paarkümmend meetrit tollest ristmikust paremal (vaatega Valga suunas) asetseb suur plakat, mis tähistab täiesti ametliku matkaraja algust (kaardil punkt 1). Viljandi - Sinialliku vaheline lõik tammist ongi tuntud matka- ning suusarajana. See oli küllaltki markantne osa trassist, mis kulges varieeruval maastikul. Sinialliku jaama eel on suur kurv vasakule. Kaardil on punktiga 2 näidatud koht peale jaama, kus otse järve kaldal hargnes raudtee kaheks - paremale läks peamagistraal ja vasakule siirdus liivakarjääri haru, mis likvideeriti 30-ndate aastate lõpul.
Sinialliku - Loodi
Edasi kulges raudtee mööda Sinialliku järve kallast, linnamäe juures oli ümber mäenuki kurv paremale. Liikudes üle silla ja mööda kõrget teetammi edasi, jõuate Kivi talu juurde (kaardil punkt 1). Seal on soovitav kohe paremalt paistvale maanteele ümber asuda. Maanteed mööda sõidate Kivi talust mööda ja kohe tuleb ristmik, kus diagonaalis paremale läheb pikk ja sirge kruusatee. See on ehitatud täpselt raudteetammi peale. Too kruusatee viib otse Loodi jaamani, kus asub raudteeliini kõige paremini säilinud hoonetekompleks.
Loodi - Õisu - Kaarli
Nüüd tuleb ratturi jaoks kõige keerulisem ja vesistes ilmastikuoludes ka raskeim lõik. Kuna Loodi jaamast edasiviiv osa on paljuski võssakasvanud ja mitteläbitav, siis tuleb siirduda kruusateele, mis liugleb jaama juurest paremale, pisut mäest alla ja hakkab siis tõusma. Edasi on kaks võimalust, mis sõltuvad ilmaoludest.
1. Kui sõidetud on umbes 3 km., keerab Kibe külas üks väike kruusatee vasakule (kaardil punkt 1). Seda mööda jõuate kunagise raudteeülesõiduni (tunneb ära väikese tõusunuki järgi). Kuivade ilmade korral saab sealt ka paremale tammi mööda edasi sõita. Vasakule, Loodi suunas jääva lõigu on metsaveotraktorid pikalt üles kündnud ja kohati pole isegi tamm enam eristatav. Õisu poole kulgev osa on seevastu punktide 1 ja 2 vahel paremini läbitav, kui punktist 2 Õisuni.
2. Vihmasemate ilmade korral tasub aga punktist 1 teed mööda edasi sõita, kuni punktini 2, kus oli veel üks raudtee ülesõit. Ka sealt saaks paremale raudteetammile pöörata, kuid juhin tähelepanu, et antud lõik kuni Õisuni on üsna vaevaliselt läbitav, kuna sinna korjub vihmavett ja sageli segavad ka teele langenud puud.
Kõige kindlam viis Õisuni jõudmiseks on liikuda punktis 2 mööda kruusateed edasi kuni jõuate välja maanteele. Seda mööda liigute Õisule, kus paremale jääb Õisu järv. Uue maanteelõigu ehituse käigus likvideeriti osa vanast tammist ja too uus maanteelõik on kaardil kujutatud kollasena. Kohas, kus möödute järvele kõige lähemalt, on vasakul raudteetamm hästi nähtav ja eristatav. Peagi jõuate kohta, kus jõge ületavad korraga 3 silda - endine raudtee-, endine maantee- ning praegune maanteesild (mis on neist keskmine). Kohe peale silda on võimlik suunduda paremale ning tõusta raudteesilla juures treppi mööda kõrgele tammile (kaardil punkt 3). Seda mööda pääsete Kaarli asulani, kuid mitte päris endise raudteejaamani, mis küll juba tammi mööda kulgenud tee lõpus paistab (valgetest silikaattellistest hoone). Jaama juurde minekuks tuleb teha jõnks vasakule, asulasse ja siis jälle paremale, tänavale, mis viib otse jaamahoone tahaküljele. Silikaattellistest 1936. aastal ehitatud jaamahoone lähedal seisab ka liini algaastal valminud originaalne, siis veel Õisu nime kandnud puitehitisest jaamahoone.

Kaarli - Halliste

See lõik on läbitav ainult ekstreemsportlasele, kes tunnevad ennast kodus nii mägirattasõidus kui orienteerumises. Tavalisel matkajal oleks soovitav siirduda maanteele (selleks tuleb kõigepealt umbes kilomeeter maad Kaarlist välja sõita) ja liikuda seda mööda Halliste suunas. Vahetult enne Halliste keskust ja bussipeatust tuleks keerata paremale viivale tänavale (nime kahjuks peast ei mäleta), mida mööda pääsete endise jaama aseme ja kõrvalhoonete juurde (distants ligi pool kilomeetrit või pisut enam).
Halliste - Abja

Ka Hallistest edasi pole mõtet raudteetammile loota, kuna asulas sees ei ole seda isegi kohati võimalik eristada. Kõige mõistlikum on jätkata liikumist mööda maanteed, läbides Kulla asula. Raudtee asemeni jõuate jälle Kuksi bussipeatuse juures (kaardil punkt 2). Tamm on Halliste suunas nähtav ja Abja suunas aimatav, seda mööda edasiliikumine Kariste oru sillani aga võsastunud tammilõigu tõttu võimatu. Teekond jätkub maanteed mööda ning ületamist ootab mägine osa. Pika laskumise järel tuleb kurv vasakule ja seal hakkab tee taas mäkke tõusma. Tõusul keerab üks külavahetee vasakule - see viib otse tammile Kariste oru sillafermi lähedal. Tolle tee algul kohtate hoiatusmärki "Eravaldus". Loodetavasti ei takista peremees uudistajaid edasi liikumast. Kariste sild on allesjäänud raudteetammi üks eredamaid vaatamisväärsusi. Kaardil näidatakse teekonda Kuksi bussipeatusest Abjani. Punkt 1 tähistab Kariste silla asukohta. Sillast edasi kuni Abjani kulgeb juba tammi mööda korralik matkarada.

Abja - Laatre
Abja jaama juurest Laatre suunas lahkudes on tamm algul pisut segi löödud, aga raja leiab siiski üsna ruttu ja siis läheb edasi juba sõiduks mööda pikkade sirgete lõikudega, rattaga liikumiseks ideaalset tammi. Seitse kilomeetrit pedaalimist ja teid võtab vastu kena ja stiilne Laatre jaamahoone.
Laatre - Mõisaküla
Nüüd jääb veel läbida ainult kolme ja poole kilomeetrine lõik Laatrest kunagise vedurimeeste pealinna Mõisakülani. See lõik tammist on ratturile tõeline maiuspala, nii head rattarada annab otsida. Kahele poole tammi jääb üsna eksootiline soine keskkond.
Huvitavamad objektid teel:
1. Sinialliku jaamahoone, järv, linnamägi ja allikad.
2. Loodi hästisäilunud jaamahoonete kompleks.
3. Õisu järv
4. Kaarlis paiknevad kaks jaamahoonet - puidust 1897. aastal valminu ja 1936. aastal valgetest silikaattellistest ehitatud jaamahoone koos kõrvalhoonetega.
5. Kariste oru sillaferm ja kõrge teetamm mägedes.
6. 1926. aastal valminud väike Laatre jaamahoone, mis mõneski mõttes sümboliseerib meie olusid.
7. Mõisaküla muuseum koos oma raudteealaste eksponaatidega, mida siiski pole piisavalt palju.
 
 
Optimeeritud brauseritele Microsoft Internet Explorer, Mozilla ja Opera